1Siis tuli varisere ja kirjatundjaid Jeruusalemast Jeesuse juure ja need ütlesid: 2„Miks Sinu jüngrid rikuvad vanemate pärimust? Sest nad ei pese käsi, kui nad hakkavad leiba võtma.” 3Aga Tema kostis ja ütles neile: „Miks te ise rikute Jumala käsku oma pärimuse pärast? 4Sest Jumal on ütelnud: Sa pead oma isa ja ema austama, ja kes isa või ema neab, peab surma surema! 5Kuid teie ütlete: Kes iganes isale või emale ütleb: Ohvrianniks läheb see, mis sul iganes on õigus minult saada! 6see ei tarvitse oma isa või ema austada. Sellega te olete Jumala sõna tühjaks teinud oma pärimuse pärast. 7Te silmakirjatsejad, Jesaja on teist õigesti ennustanud, üteldes:

8See rahvas austab Mind oma huultega, aga nende süda on Minust kaugel;

9ilmaaegu teenivad nad Mind, õpetades õpetusi, mis on inimeste käskimised!”

10Ja Ta kutsus rahva Enese juure ning ütles neile: „Kuulge ja mõistke! 11Mitte see, mis suust sisse läheb, ei rüveta inimest, vaid see, mis suust väljub, rüvetab inimest.”

12Siis astusid Tema jüngrid Ta juure ja ütlesid Temale: „Kas Sa tead, et variserid pahandusid kuuldes seda sõna?” 13Aga Tema kostis ning ütles: „Iga taim, mida Mu taevane Isa pole istutanud, kistakse välja. 14Jätke nad! Nad on pimedate pimedad teejuhid. Aga kui pime pimedat juhib, langevad mõlemad auku!”

15Siis kostis Peetrus ja ütles Temale: „Seleta meile see võrdum!” 16Jeesus ütles: „Kas teiegi veel ei saa aru? 17Eks te mõista, et kõik, mis suust sisse läheb, läheb kõhtu ja väljub eri paika. 18Aga mis suust väljub, see lähtub südamest ja see rüvetab inimese. 19Sest südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvu, abielurikkumisi, hoorust, vargusi, valetunnistusi, jumalapilget. 20Need on, mis rüvetavad inimese; kuid pesemata kätega söömine ei rüveta inimest.”

21Ja Jeesus tuli sealt ära ning läks Tüürose ja Siidoni rajadesse. 22Ja vaata, neist paigust väljus Kaananea naine; see kisendas ning ütles Talle: „Issand, Taaveti poeg, halasta mu peale! Mu tütart vaevab kuri vaim hirmsasti. 23Aga Ta ei vastanud temale sõnagi. Siis Tema jüngrid astusid Ta juure, palusid Teda ning ütlesid: „Saada ta ära, sest ta kisendab meie taga!” 24Ent Tema kostis ning ütles: „Mind ei ole läkitatud muude kui Iisraeli soo kadunud lammaste juure!” 25Kuid naine tuli, kummardas Teda ning ütles: „Issand, aita mind!” 26Aga Tema kostis ning ütles: „Ei ole ilus võtta laste leib ja heita koerukeste ette!” 27siis ütles naine: „Jah, Issand, ometigi söövad koerukesed raasukesi, mis nende isandate laualt langevad!” 28Siis kostis Jeesus ning ütles temale: „Oh naine, su usk on suur! Sulle sündigu nõnda, kuidas sa tahad!” Ja Tema tütar sai terveks sestsamast tunnist.

29Ja Jeesus läks sealt ära ja tuli Galilea mere ääre; ja Ta läks mäele ja istus sinna. 30Ja Tema juure tuli palju rahvast, tuues enesega ühes jalutumaid, vigaseid, pimedaid, keeletumaid ja palju teisi; ja nad heitsid need Tema jalge ette. Ja Ta tegi nad terveks, 31nii et rahvas pani imeks, nähes keeletumaid rääkivat, vigaseid olevat terved, jalutumaid käivat ja pimedaid nägevat. Ja nad andsid au Iisraeli Jumalale.

32 33Siis ütlesid Ta jüngrid Temale: „Kust me võtame kõrves nii palju leibu, et nii hulga rahva kõhud täita?” 34Ja Jeesus ütles neile: „Mitu leiba teil on?” Nad vastasid: „Seitse, ja pisut kalukesi.” 35Siis Ta käskis rahva maha istuda. 36Ja Ta võttis need seitse leiba ja kalad, tänas, murdis ning andis jüngrite kätte, ja jüngrid andsid rahvale. 37Ja kõik sõid, ja nende kõhud said täis; ja nad korjasid kokku ülejäänud palukesi seitse korvitäit. 38Ent neid, kes olid söönud, oli neli tuhat meest peale naiste ja laste.

39Ja kui Ta oli lasknud rahva ära minna, läks Ta paati ja tuli Magdala maa-alale.