1Tuleta neile meelde, et nad alistuksid valitsejaile ja ülemaile, oleksid sõnakuulelikud, valmis igaks heaks teoks, 2ei laimaks kedagi, ei oleks riiakad, vaid leebed, osutades kõike tasadust kõigi inimeste vastu.

3Sest ka meie olime kord mõistmatud, sõnakuulmatud, eksijad, mitmesuguste himude ja lõbude orjad ning elasime kurjuses ja kadeduses, olime vihatavad ja vihkasime üksteist. 4Aga kui Jumala, meie Õnnistegija heldus ja inimesearmastus ilmus, 5siis Ta päästis meid, ei mitte õiguse tegude tõttu, mida me oleksime teinud, vaid Oma halastust mööda uuestisünni pesemise ja Püha Vaimu uuendamise kaudu, 6Keda Tema on rikkalikult välja valanud meie peale Jeesuse Kristuse, meie Õnnistegija läbi, 7et meie, tema armu läbi õigeks tehtud, saaksime igavese elu pärijaiks lootuse järgi. 8See sõna on ustav; ja ma tahan, et sa neid asju teravasti rõhutaksid, et need, kes usuvad Jumalasse, oleksid hoolsad heade tegude tegemises; need on head ja kasulikud inimestele.

9Aga väldi rumalaid uurimusi ja sugukondade nimekirju ning riidu ja vaidlusi käsu pärast; sest need on kasutud ja tühised. 10Eksiõpetusega inimesest pöördu ära, kui sa teda ühe korra või kaks oled noominud, 11teades, et niisugune on pöörane ja teeb pattu ning on iseenese hukka mõistnud.

12Kui ma Artemase või Tühhikose läkitan sinu juurde, siis tõtta tulema minu juurde Nikoopolisse; sest ma olen otsustanud seal viibida talve. 13Käsutundja Zeenas ja Apollos varusta hoolsasti teekonnale, et neil midagi ei puuduks. 14Õppigu meiegi omad harrastama häid tegusid hädavajalikeks tarvidusteks, et nad ei jääks viljatuks.

15Sind tervitavad kõik, kes on minuga. Tervita neid, kes meid armastavad usus. Arm olgu teie kõikidega!