1Jeesuse Kristuse Ilmutus, mille Jumal Temale andis, et Ta näitaks Tema sulastele, mis varsti peab sündima; ja seda Ta näitas, läkitades Oma Ingli kaudu Oma sulasele Johannesele, 2kes on tunnistanud Jumala sõna ja Jeesuse Kristuse tunnistust, kõike, mida ta on näinud. 3Õnnis on see, kes loeb, ja need, kes kuulevad selle prohvetliku kuulutuse sõnu ja peavad tallel, mis sellesse on kirja pandud; sest aeg on ligidal.

4Johannes seitsmele Aasia kogudusele: armu teile ja rahu Sellelt, Kes on ja Kes oli ja Kes tuleb; ja neilt seitsmelt vaimult, kes on Tema aujärje ees; 5ja Jeesuselt Kristuselt, Kes on ustav tunnistaja, esmasündinu surnute seast ja maailma kuningate valitseja. Temale, Kes meid on armastanud ja meid on vabastanud meie pattudest Oma Verega, 6ja on meid teinud kuningriigiks, preestriks Jumalale ja Oma Isale, Temale olgu au ja vägi ajastute ajastuteni! Aamen. 7Vaata, Tema tuleb pilvedega ja kõik silmad saavad Teda näha, ja need, kes Tema läbi pistsid, ja kõik maa suguharud tõstavad kaebehäält Tema pärast. Tõepoolest, aamen!

8„Mina olen A ja O”, ütleb Issand Jumal, Kes on ja Kes oli ja Kes tuleb, Kõigeväeline.

9Mina, Johannes, teie vend ja teie kaaslane viletsuses ja kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida kutsutakse Patmoseks, Jumala sõna ja Jeesuse Kristuse tunnistuse pärast. 10Ma olin vaimus Issanda päeval ja kuulsin oma selja taga suurt, otsekui pasuna häält, 11mis ütles: „Mida sa näed, kirjuta raamatusse ja läkita neile seitsmele kogudusele: Efesosse ja Smürnasse ja Pergamoni ja Tüatiirasse ja Sardesesse ja Filadelfiasse ja Laodikeasse!”

12Ja ma pöördusin ümber vaatama seda häält, mis minuga rääkis. Ja kui ma olin pöördunud, nägin ma seitset kuld küünlajalga. 13Ja keset neid seitset küünlajalga üht, kes oli Inimese Poja sarnane, riietatud pika rüüga ja vöötatud rinde alt kuldvööga. 14Tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu lumi, ja Tema silmad nagu tuleleek; 15ja Tema jalad olid otsekui ahjus hõõguv, hiilgav vasemaak ja Tema hääl oli nagu suurte vete kohin. 16Ja Temal oli paremas käes seitse taevatähte, ja Tema suust läks välja terav kaheterane mõõk, ja Tema pale oli otsekui päike, kui see paistab oma väes.

17Kui ma Teda nägin, siis ma langesin maha Tema jalgade ette nagu surnu. Ja Ta pani Oma parema käe mu peale ja ütles mulle: „Ära karda, Mina olen Esimene ja Viimne 18ja Elav; Ma olin surnud, ja vaata, Ma olen elav ajastute ajastuteni, ja Minu käes on surma ja surmavalla võtmed! 19Kirjuta siis, mida sa oled näinud ja mis nüüd on ja mis pärast seda sünnib! 20Nende seitsme taevatähe saladus, mida sa nägid Minu paremas käes, ja nende seitsme kuldküünlajala saladus on see: need seitse tähte on seitsme koguduse Inglid, ja need seitse küünlajalga on seitse kogudust!