1Ma manitsen siis nüüd kõigepealt tegema palveid, palvusi, eestpalveid, tänupalveid kõigi inimeste eest, 2kuningate ja kõigi ülemate eest, et võiksime vaikset ja rahulikku elu elada kõiges jumalakartuses ja aususes. 3Sest see on hea ja armas Jumala, meie Õnnistegija meelest, 4Kes tahab, et kõik inimesed õndsaks saaksid ja tõe tunnetusele tuleksid. 5Sest Jumal on üks, ka vahemees üks Jumala ja inimeste vahel, inimene Kristus Jeesus, 6Kes andis Iseenese lunastushinnaks kõikide eest, et sellest antaks tunnistust parajail aegadel; 7ja selle tarvis olen mina pandud kuulutajaks ja Apostliks — ma räägin tõtt Kristuses ega valeta mitte — paganate õpetajaks usus ja tões.

8Ma tahan siis, et mehed palvetaksid igas kogumispaigas ja tõstaksid üles pühad käed ilma vihata ja kahtlemiseta;

9nõndasamuti ka, et naised, viisakalt riietatud, endid ehiksid häbeliku ja mõistliku meelega, mitte juuksepalmikutega ega kullaga ega pärlitega ega kalliste riietega, 10vaid heade tegudega, nõnda kui sobib naistele, kes endid tunnistavad jumalakartlikeks. 11Naine õppigu vaiksel viisil, olles kõigiti alistuv. 12Aga naisele ma ei luba õpetada ega valitseda mehe üle, vaid ta elagu vaikselt. 13Sest Aadam loodi enne, siis Eeva; 14ega Aadamat petetud, vaid naist peteti ja ta sattus üleastumisse, 15aga ta saab õndsaks lastesünnitamise läbi, kui ta jääb ususse ja armastusse ning pühitsusse mõistliku meelega.